Külmale vaatamata(-17c) otsustasin end eile varahommikul metsa servale ära visata, et siis ise mõned tunnid edasi tatsata. Kohe esimestel minutitel leidsin juba 2 tuttavat, kes omale lume alt söögipoolist otsisid. Asusin hiilima, hoides end maadligi, kuni jõudsin soovitud ~13m kaugusesse. Edasi tuli vaid oodata, millal päike oma esimesed kiired heidab ning nähtava jäädvustamise võimalikuks teeb.

Katikuplõksud panid kitsed aeg-ajalt pead tõstma, kuni üks neist otsustas mind kaema tulla. Kuna püsisin liikumatu tombuna ning tugev ja külm tuul oli kitsede poolt, siis haisu ninna ei saadud ning toidu otsimine jätkus. Sama vaikselt, kuid mitte märkamatult, õnnestus mul ka eemalduda, et eemal oma külmast võetud käsi soojendama hakata – kitsed jäid minust edasi sööma :)

Tags: Capreolus capreolus, Metskits, Roe deer