Tehes tänast jalutuskäiku, otsustasin läbi põigata kohast, kus olin paar kuud tagasi kohanud talvituma jäänud musträstast (talvituma jäävad neist vaid mõned üksikud). Tollel korral sai sinna tükeldatud õunu viidud, sest maapinda kattis paks lumevaip, mis linnukese toiduotsinguid raskendas. Lootuses teda uuesti näha, käisin seal edasi, kuid kahjuks me ei kohtunud. Täna oli see päev, kui mind tervitas tuttav, tasane laul ning esitajaks mustkuub :) Meeldiv oli taaskohtuda ning näha, et linnuke meie karmid külmad üle elas.

Musträstas oli hoos – nautis täiel rinnal sooja, päikesepaistelist ilma ning lume sulamist. Otsis toitu kuivand lehtede alt ning vilistas vaikselt viisijuppi, sealjuures nokka liigutamata. Pani lausa vaatama, et kust see heli tuleb – nokk endal kinni :p

Muidu on musträstas peidulise eluviisiga arg linnuke, kes seltsinguid põlgab.
Liigub kiirelt, hüpates, aegajalt hetkeks peatudes ning ümbrust silmates.
Oma kaunist laulu laseb kuuldavale tavaliselt kõrgelt puu otsast. Laulu võib kuulda aprillist kuni juuli keskpaigani.
Laul aga … on minu jaoks üks kaunemaid, mida kuulnud olen :)

Tänan mõtetes linnukest tänase etenduse ning usalduse eest (jälgida tema toimetamisi mõne meetri pealt,
kus vahepeal oleksin võinud teda lausa käega katsuda – oli tugev elamus)

Tags: Musträstas, Blackbird, Turdus merula