Ei juhtu just tihti, et metskitsed sülle kõnnivad – aga nii hiljuti juhtus.
See sai teoks tänu tugevale tuulele. Ootamatult märkasin, et minust paarikümne
meetri kaugusel toituvad metskitsed. Kuna lähemale ei hakanud proovimagi (hiilida)
siis lihtsalt jälgisin neid. Tegelased liikusid vaikselt minu poole, viimaseid pilte
ei õnnestunudki võtta – huvi oma silmaga pilti haarata oli suurem.
Kusagil 2m peal noor sokupoiss seisatus ning meie pilgud kohtusid … vaatasime üksteisele nii
kümmekond sekundit otsa, kuni keegi tema kaaslastest jooksu pani – nii läks ka tema :)
Tags: Metskits, Roe deer, Capreolus capreolus
Sellised hetked on need loomapiilumise kõige erilisemad… Mitte et mul selliseid kogemusi oleks nagu sul, aga isegi metsiku kassi piilumises ja pilkude kohtumisest võib selle erilise tunde kätte saada.
ma põrkusin nädala algul niimoodi suure põdraga. oli ülev ja võimas tunne… aga ausaltöelda parasjagu ehmatav ja kõhe ka. kuna tegu oli põdralehmaga, astusin üsna kiirel sammul minema :)