Kakuke oli valinud hea koha ning isegi minul õnnestus hiirt näha.
Nimelt patrullis ta silda, mida hiired oja ületamiseks kasutasid. Sillaks olid selle puu juured, millel kakk istus.
Võte lainurk objektiiviga, 40mm – ega pildi järgi ei ütlekski, et kakust vaid 3-4m puudus.
Tags: Händkakk, Ural Owl, Strix uralensis, öökull
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 18 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
Kas tohib hakata jälle süle ja kapaga kiitust jagama? Küll on tore pilt! Kakk istub nagu vana rahu rahu ise mugavalt oksal ja ootab, millal hiir suhu jookseb… Väga nunnu igatahes. Tänan, Remo! Minu päev on jälle kaunilt alanud.
Seesama kakupoiss, kellest eelmisel aastal seeriaid tegid?
Vastupidi, pea kohe on näha et lähedalt saadud.
Siuke jurakas istus sul 3 meetri peal peakõrgusel ja ei lennanud ära MIDAIGANES :D
anom: Tema on see põhiline staar jah, kellega kohtusin esmakordselt juba 2005 märtsis. Muidu figureerib mul siin blogis 9 erinevat händkakku, kuuest erinevast kohast.
Kui palju erinevaid händkakke sul see sügis on õnnestunud näha?
3 kohta, 4 hännakat.
nii lähedale annab hiilida :D
Remo, aitäh järjekordse toreda pildi eest! See kakk oleks nagu kleebitud siia puu külge, nii huvitavalt tuleb ta esile. Händkakk tundub vist üks sinu lemmikuid olevat.