Märkasin oma kodus üht tuttavat tegelast. See oli tilluke ämblik, alla sentrimeetri mees. Silmitsesin teda lähemalt – ämblik näis närviline ja vaatas mind vastu. Oh, mis suured silmad! Sain esmasele mõttele kinnitust – see ongi hüpikämblik!

Mõtlesin, et kasutan juhust… Kui juba külla on tuldud, võiks külalisest ka pilti teha. Mässasin vist pool tundi, kuni soovitud tulemus lõpuks käes oli. Ämblik ise on vägagi püsimatu. Ronib siia-sinna, kaob lehe alla, siis jälle varre taha. Ühel hetkel on aga sootuks kadunud. Hüpikämblik ei ole ta nimeks mitte niisama – tema tavapärase hüppe pikkus võib olla kuni 50 kehapikkust. Peale sellist hüpet annab teda juba üles leida.