Ööd on siin kohati … värvilised!
Virmaliste ootuses ei möödu mul ühtegi õhtut, kus ma rutiinselt taevast vaatamas ei käiks.
Reede õhtul oli taevas kella kümneks ootamatult selgeks läinud, mille märgiks sirasid taevas tähed ning helendas poolik kuu.
Suundusin koheselt välja, pimedasse kohta, et heita pilk põhja poole ning … midagi justkui paistis.
Vaatasin veel hetke ning seal see oligi – korralik ja ilmatuma suur virmaliste kaar.
Tuleb tunnistada, et selle nägemine võttis mul käed kergelt värisema, sest kartsin, et jään sellest
kõigest taas ilma. Mul oli veel hästi meeles augustikuu, kui samamoodi taevast virmalised leidsin.
Tollal olin 20 minutit hiljem juba sobivas kohas pildistamas, kuid … virmaliste võim oli juba lahtunud ning piltidele jäi vaid kesine jälg.
Sellel korral mul vedas. Siiski esines ka halbu üllatusi. Näiteks pärast esimesi viit-kuut pilti kustus fotoaparaadi aku.
Sellest polnud aga midagi, sest taskus oli mul ka teine, täis laetud aku. Vähemalt nii ma arvasin. Paraku ei olnud ma seda teist
akut ligi 2 nädalat kasutanud ning möödunud nädalate külm oli pika peale ka selle aku jõudluse kustutanud.
Seal ma siis mõtetes kirusin, et sain küll virmalised, aga vot pilti teha ei saa.
Siiski, pannes aku vaid võtte ajaks kaamerasse, suutsin ma selle öö jooksul kümmekond pilti ikka teha.
Kella kahe ajal olid virmalised kõige aktiivsemad. Näha võis korralikku lainetust, helki ja kiirgust.
See oli vaatemäng, mida vaadates vajus suu vaikselt lahti. Imeline!
Selleks ajaks oli mul akust juba ammu kõik välja pigistatud ning otsustasin,
et sõidan ära koju ning laen seal pool tundi akusid, et vast õnnestub pildistamist veel jätkata.
Poole nelja paiku taas välja suundudes oli virmalistest järel vaid õrn kuma ning pool tundi hiljem
puudutas mu pea juba patja. See oli üks tore ning meeldejääv öö.
Tags: Virmalised, Northern Lights, Aurora borealis
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 19 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
So beautiful!
pilt on rohkem kui tuhat sõna. lugu on väärt rohkem kui tuhat pilti.
Super pilt, õnnitlen!
Kas kuskil on saadaval infot võimalike virmaliste vaatlemiste kohta (Eestis)?
Kena! Ootasingi millal midagi sellist juba üles tuleb, sest hommikul raadios mainis ka, et reede vastu laupäeva võis näha imelist vaatemängu taevas ning meie loodusfotograaf Remo Savisaar sai kõik ka pildile! :)
Kuulsin hommikul televisioonist ja nägin pilti vaid hetkeks. Olen sõnatu. Vau!
Krt ma läksin liiga vara koju, sest tundus nagu hakkaks vaibuma, see oli mingi 22:30-ne ajal :S
Mina soovitaksin sul Remo akude laadija püsivalt ka autosse paigaldada ;)
Hello,
I found your photoblog some time ago and as I’ve been going through some older entries, I’ve repeatedly found myself being impressed by your photos over and over again, your choice of subjects and especially by your choice of how to present the subject (which is not done in the obvious way but often by revealing some new layer on the observation to the viewer).
I enjoy visiting here and seeing through your eyes.
Thanks!
Päevalehe trükiversioon jääb siinsele versioonile alla. Aga pilt ise on järjekordne imeline jäädvustus. Vaatasin/lugesin täna ühe sõõmuga läbi ka fotoraamatu “Loodus kutsub”. Autori suhe loodusega on tõesti kadestusväärne ja mõtlemapanev, tekitas endaski soovi loodusesse seiklema minna, mitte lihtsalt jalutama, vaid peatuma, kuulama ja tähele panema.
Jah, ei ole need põhjamaa ööd nii mustad midagi :P
Ouah. It’s really amazing.
Võimas vaatemäng mis minul jäi kahjuks nägemata. Aga hea on tõdeda, et Remo on nagu “looduse püstolreporter” kes suudab jäädvustada looduse erilised hetked.
Congratulations, this is one of your best landscapes! Woaw!
(I have been following your blog for about two years now and I like most of it. You make exceptionally good, quality pictures.).
Edit (from Hungary)
Absolutely stunning, fantastic, magical shot of this wonderful phenomenon!
Vapustav vaatemäng, kiidusõnad “looduse püstolreporterile”!
Väga ilus virmalistemäng, puu on ka mõnusalt kaadris.
Ise käisin sel aastal Lapimaal ette kujutamas, kuidas virmalised pilve taga vehklevad :) Kodused virmalised olen aga puhtalt maha maganud, oma viga.
Kellegi küsimise peale: päikese aktiivsust võib vaadata näiteks sellisest kohast: http://loodusretked.ee/virmalised/
Tänud teile, thank you!!! :) :)
Suur tänu, Kadi. Seda on väga meeldiv kuulda! :)
Ruudi: Mina kasutan netivaatlusteks peamiselt järgmisi linke:
http://www.swpc.noaa.gov/pmap/gif/pmapN.gif (seda tuleb ise aeg-ajalt refreshida/reloadida)
http://www.n3kl.org/sun/images/noaa_satenv.gif (sama jutt, siin jälgin kõige alumist graafikut. Kui sambad kollasest punaseks kisuvad, siis hakkab juba vaikselt looma)
ning ühe viimase ja peamise lehena: http://www.gedds.alaska.edu/AuroraForecast/
Lisan peagi ka paar näite pilti sellest, kui virmaliste aktiivsus oli laes.
Remo, väga tänan! Minu jaoks on see täiesti uus ja avastamata maailm :)
Suurepärane kaader tõepoolest. Kui saladus pole, siis mis on selle pildi tehnilised näitajad. Nõuab vist kaameralt väga head iso tundlikkust?