Eelmisel nädalal (ja võibolla juba varemgi) võis peenardel märgata esimesi lumivalgeid õisi. Minul on aga üks koht ühe suure metsamassiivi ääres, kus igal kevadel võib näha lumikellukesi. Võibolla on seal aastakümneid tagasi olnud peenar. Hoonest pole enam järel aga varemeidki. Nüüd, kus ilm oli soe, otsustasin, et lähen vaatan, kas äkki … ja seal nad olidki! :)
Loojangu eel kuulsin veel, kuidas äsja rändelt saabunud kuldnokad kase ladvas üksteise võidu laulustroofe puhusid. Kevad ei ole enam kaugel! :)
Tags: Lumikelluke, Snowdrops, Galanthus nivalis
Jesss, ootasingi juba kevadisi pilte :)
Veed juba vulisevad tõesti rõõmsalt ja Tallinnas on musträstad ka päikeseloojanguaegsed trillerdused repertuaari võtnud.
Ei ole jah kaugel – juba homme on kalendris algus ja muude loodusmärkidega on kah selge tulemine! :)
vot seda oligi vaja tänasesse päeva.
wow !
I really appreciate the soft colors and the sharpness of the focusing.
regards
Olivier
Kevad!!
Lumikellukeste pilt tekitab tõesti kevade tunde…
….nii üllas on mediteerida tärganud, ärganud lumikellukestele!
[…] Nende samadega, keda igal kevadel ühest ja samast kohast otsimas käin. Eelmisel aastal juhtus see 18.märtsil, tänavu aga eile ehk […]