Kevad südames – Kaelustuvi, Woodpigeon, Columba palumbus

April 11th, 2012 by Remo Savisaar | Filed under Birds / Linnud .

Kaelustuvi, Meigas, Woodpigeon, Columba palumbus, kevad
Viimasel paaril aastal olen kevade saabudes käinud otsimas metstuvisid. Võib öelda, et olen neist lummatud.
Nad on väga ilusad ja neid on huvitav jälgida. Nende pulmalend on põnev, kus õhus tiibadega “plaksu” lüüakse.
Nähes metstuvide südamesse pugenud kevadet ja seda, kuidas oma kalli kaasaga miilustatakse, poeb soe tunne endalegi südamesse.
Kindlasti lähen neile varsti jälle külla! Kuna metstuvid on üsna arad, on nad fotograafile paras väljakutse.
Hea pildi saamiseks tuleb tunda nende käitumist ja teada koduterritooriumit. Siis saab neid oodata varitsuses juba sobivas kohas.

Kaelustuvi, Meigas, Woodpigeon, Columba palumbus, kevad

Tags: , , ,

9 Responses to “Kevad südames – Kaelustuvi, Woodpigeon, Columba palumbus”

  1. Janar says:

    Elades Rootsis pea aasta, pean tõdema, et olin alguses väga üllatunud kui nägin Kaelustuvisid pidevalt ringi lendamas ja lisaks kõigele pole nad üldse arad võrreldes nendega keda paaril korral Eestis kohanud olen. Stockholmi “äärelinnas” kus piisavalt rohelust, leiab ka üldjuhul mõne paari Kaelustuvisid.

  2. 2006 aastal kohtasin Tsehhis kaelustuvisid, kes askeldasid seal nagu tavalised linnatuvid. Õigupoolest seda nad seal vist olidki, kuigi rohkem nö metsa poole.Mingit inimese kartust neil polnud. Eks nii kümnekonna aasta pärast võib sama seis olla ka siin.

  3. Aive Pajumaa says:

    Oi-oi kui ilusad ja armsad! Aitäh, et meile ka näitad.
    Ja ka väga mõnus laul!

  4. R.E. says:

    Jöudsin siia lehele söna ‘kaelustuvi’ googeldades (muidu pean ka silmas).
    Kui ilusad! Ma sain täna yhe pildi, aga kahtlen, kas on sama lind…kanali ääres, yldse ei kartnud möödujaid, ega mina oma seebikarbiga poleks ju muidu tast pilti saanud. Tegi seda uuh-uu häält, mis meenutab öökulli. Ajaa, elan ka ju Rootsis. Lingi, mille panin, seal on ka linnu pilt kohe näha.

  5. Vaatasin üle, jah, ikka seesama lind!
    See hääl pettis kunagi mul isegi ühe sõbra ära, kes arvaski, et seda häält teeb öökull! :)

  6. R.E. says:

    See on tösi. Ca 10.a. tagasi olime nädala Ängsjö kämpingus (Stockholmi äärelinn) ja ma pidin hirmust surema, et mingi öudse häälega lind, vist öökull, karjub kogu aeg otse vaguni körval puu otsas :). Nali on selles, et ma arvasin aastaid, et see ongi öökull…Mees ka ei teadnud, sest tema kandis kaugpöhjas neid linde pole yldse.
    Öppisime tundma, et rebased ja jänesed lippavad siin äärelinnades vabalt ringi; nyyd on meil suvila metsas ja seal on täielik loomaaed, kitsed, pödrad, rebased, oravad sisuliselt akna all; mäkra nägin esimest korda elus. Köik maja lähedal vöi suhteliselt lähedal. Isegi kuri elukas – ei tule eesti k meelde – wolverin (järv rts k) olla meie maja lähedal nähtud. Kardan juba kassi pärast.
    Kogu eelneva elu jooksul Eestis – nii lapsena maal, kui hiljem linnas, pole ma nii palju loomi ja linde läinud kui siin, miljonilinnas (koos äärelinnadega yle miljoni) Stockholmis. Kas faasanid jalutavad vabalt tänaval v kylatee ääres? Siin olen näinud. Miks Eestis on (oli) nii vähe loomi? Kas köik syyakse ära? Vöi on käinud sots ajal nii köva pöldude myrgitamine? Eesti pidi ju looduslikult puhas maa olema…Vöi siis vastupidi – miks siin on NII palju loomi ja linde?
    Vabanda, läksin hoogu, need vist pigem retoorilised kysimused…

  7. prillmadu says:

    Rootsis on ilmselt nagu Helsingis, kus korraldatakse isegi n-ö arappe jäneste püüdmiseks. Inimesed võtavad lemmikloomad ja siis jätavad nad ula peale või kaotavad ära vms, ja jänesed teadupärast paljunevad meeletu kiirusega ja ongi nuhtlus käes. Teine asi on rebased – väga kohanemisvõimelsied, ja kuna inimesed tungivad nende elualadele ja neil jääb kitsaks ning inimeste prügist on võimalik palju toitu leida, sisi näiteks Inglismaal on paljudes linnades rebasenuhtlus. Võimalik, et Rootsiski ons ee häda, et inimesi on nii meeletult palju, linnad ja elurajoonid muudkui laienevad ja loomad lihtsalt kohanevad. Nii nagu meil tänaseks on kajakas ja varblane ja tuvi muutunud linnalindudeks. Eestis on tühje maa-alasid meeletult palju, põllumajandus on ka ära hävitatud ja kiratseb, seega on loomadel, kuhu pageda. Kuigi isegi Tallinna tänavatele on õnnetuid põtru sattunud kevadeti. Ja viimastel aastatel kipuvad igasugused partide ja luikede perekonnad liiklust kinni panema, kui nad oma juntsudega üle tee lähevad… Mis tuvidesse puutub, siis meie tavalist linnatuvi ma küll eriti ei armasta. Praegu ongi üks paarike naabrite rõdule pesa teinud ja juba poolest ööst saadik muudkui kudrutavad seal, jube hästi kostab mulle tuppa ära.

  8. cax says:

    wolverin on kaljukass ehk ahm, keda vahel eksikülalisena ka eestisse satub. kusjuures mina olen teismelisena teda näinud virtsu raudtee peal meie suvila ligidal. hiljem lugesin eesti loodusest, et sealkandis teda oligi nähtud.

  9. Mati says:

    Minu aias käivad sellised tegelased söömas,isegi koerast ei tee nad eriti välja.

Leave a Reply

Telli foto
Raamat
Kalender
Taustapildid

Autor

Remo SavisaarRemo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 10 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards). Loe edasi »

Arhiiv