Võtsin eile kätte ja käisin avastamas enda jaoks uut paika. Vaikselt ringi sõites tabasin end mõttelt, et tee kõrval kulgev metsamassiiv, sealsete puude kooslus ja vanus on just selline, mis peaks meeldima värbkakule. Parkisin auto ära ning kõndisin paarsada meetrit tagasi, sest just seal tundus olevat üks sobiv paik! Metsast kostus tutt-tihaste toimetamist ning ühe paarikümne meetri kõrguse kuuse ladvas häälitses suur-k1rjurähn. Otsustasin jäljendada värbaku kutsungit ja vaadata, kas ehk keegi vastab mulle. “Kjüüp, kjüüp, kjüüp!”. Vaikus… “Kjüüp, kjüüp, kjüüp!” Ikka vaikus. Jäin veel ootama ning silmitsema kraavis vulisevat vett. Siis mõtlesin aga, et mis see suur-k1rjurähn nüüd niimoodi lakkamatult tuututab?! Esimese sekundiga kohe ei tabanudki ära, sest olin veel mõtetes. Oma üllatuseks märkasin aga, et suur-k1rjurähni kõrval paikneva kuusehiiglase latva oli tekkinud väike sulepall. Värbkakk! Muidugi, selle pärast see suur-k1rjurähn ju nüüd lakkamatult tuututaski! :) Teinekord vastab värbkakk kutsungile, kuid see lind tuli lihtsalt vaikselt asja uurima. Hea pildi jaoks jäi lind muidugi liialt kaugeks ja ka võttenurk liiga alt-üles. Enamasti ongi see kõik ning sellisest kohtumisest mingit head pilti ei sünni. Eilset lindu õnnestus mul aga (teda silmist kaotamata) jälgida umbes tunnikese ning viimaks märkasin ka lindu laskumas madalamale. Sellelgi korral õnnestus mul tilluke värbkakk koheselt üles leida. Siin nägin aga juba potentsiaali heaks pildiks. Nüüd tuli lind sobitada veel taustafoonile ja pääseda lähedale. Vaikselt ja piltikult öeldes hinge kinni hoides liikusin samm-sammult linnule lähemale. Lumi krõbises jalge all. Viimaks jõudsingi soovitud kaugusele ja sündis ka see foto.
Tags: Värbkakk, Pygmy Owl, Glaucidium passerinum
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 18 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
Väga lahe lugu ning suurepärane pilt. Kui see saladus ei ole, siis ligikaudu kui kaugelt see pilt tehtud on? Ise olen samuti käinud värbkakku otsimas, kuid siiani olen alati naasnud tühjade kätega.
Häst tore on, kui sa kirjutad pildi juurde ka saamisloo.
Alati huvitav lugeda :-)
Wonderful picture, thanks so much.
Kaido, kaugus oli siin umbes 8meetrit. 300+2TC täiskaadri ees ehk siis kokku 600mm. Lähemalt tehes oleksin pidanud ohverdama taustafooni, kuid siis poleks olnud siin enam pilti.
Jah, praegu kõik klapib suurepäraselt. Mind lihtsalt huvitas see, et kui ligidale see pisike lind sind usaldas. 8 meetrit on ikka päris kõva tulemus.
Üldjuhul on värbkakk julge, selle linnu puhul käisin korra ära ka 5m peal (oleks saanud ka 2m peale minna). Kuna ta istus siiski maapinnast umbes 4m kõrgusel, siis väga palju mänguruumi seal polnud.
Samas olen kohanud ka isendeid, kes juba 15m puhul näitavad ärevusemärke (sellisel juhul pole enam proovinud läheneda).