Suundusin eile üle tüki aja taas oma nö ilvesekohta. Sellel korral oli plaan otsida poegadega emakaru, kes seal piirkonnas viimasel nädalal vaikselt toimetanud on. Karusid ma suurt otsida ei jõudnudki, sest minu tee ristus hoopis händkakuga! Olin sealsel alal iga kord üht lagendikku vaadanud, et seal võiks kohata mõnd kakulist! Kõik tundus sobivat! Nüüd viimaks kohtasingi! :) Sain seda hännakat häirimatult jälgida ligi 15 minutit. Viimaks tegi ta ühe sööstu (pildil) ning kadus kuluheina varju. Sinna jäi ta ligi minutiks – arvatavasti tabas sealt hiire, kelle kohapeal nahka pistis. Peale seda suundus ta jahile juba metsasügavikku. Sinna ma talle sellel korral ei järgnenud.
Tags: Händkakk, Ural Owl, Strix uralensis
On ikka imeline koht – ilvesed, karud, kakud. Korralik mets.
Ma lootsin ka mõnd kakku leida ja paari lindu isegi pimedas kuuldud, aga pesakohaga on keerulisem. RMK võttis ette ja kõik vähemalt 70 aastased puistud läksid piirkonnas sel kevad-talvel raiesse.