Pruunkaru, Brown Bear, Ursus arctos

June 7th, 2017 by Remo Savisaar | Filed under Mammals .

Pruunkaru, Brown Bear, Ursus arctos Remo Savisaar Eesti loodus Estonian Estonia Baltic nature wildlife photography photo blog loodusfotod loodusfoto looduspilt looduspildid landscape nature wild wildlife nordic
Eile oli vinge hommik! Tegin kahele Šveitsi loodusfotograafile giidimist ja viisin neid oma parimatesse kohtadesse. Kohe esimesest kohast tuli ära karu! Kaks tundi hiljem, hoopis teises piirkonnas, leidsin samuti karu! Seistes silmitsi selle võimsa loomaga ja vaadeldes teda toimetamas 20 meetri kauguselt on kirjeldamatu elamus! Hiljem, kui karu vaateväljast kadus, mõtlesin ruttu läbi, kuhu mesikäpp järgmiseks võiks minna. Tundes piirkonda ja olles aastaid ajanud jälgi, arvasin teadvat, kuhu ta suundub. 10 minutit hiljem … kohtusime taas! ;)

Tags: , ,

4 Responses to “Pruunkaru, Brown Bear, Ursus arctos”

  1. Cax says:

    Kindel, et sama mõmm?

  2. I. says:

    Nii kevadine; nii lahke pilgu ja nii niiske ninaotsaga…

  3. Cax says:

    Kuna karud on solitaarsed loomad, siis nende miimika ja kehakeel on väga vähe arenenud ja seepärast võivad need olla äärmiselt petlikud. Ma ei ütle, et sellel pildil tal selline muhe ja lahe ilme ei ole – aga mis ta ise sinnajuurde mõtleb, me ju ei tea. Inimene kipub loomi antropomorfiseerima – ma ise teen ka seda muidugi :)
    Nägin kunagi sihukeses Vene saates nagu Loomariigis (V Mire Životnõh, ma ei tea, kas seda enam on), kuidas stuudios oli karu koos taltsutajaga. Mitte sihuke väike tsirkusekaru, vaid tõeline hiiglane, täiskasvanud isane, isegi istudes üle kahe meetri kõrge ja kaal ka ilmselt üle 300 kilo (selline heas toitumuses). Mees istus vasakul toolil, karu keskmisel ja paremal pool (st vaataja suunast) üks keskealine naisterahvas. Kõikide vahe oli umbes pool meetrit.
    Räägivad seal juttu ja karu tundus vana rahu ise. Naine kõrvaltoolil ei liigutanudki end, kuigi eriti kartlik ta ka ei paistnud, pigem ükskõikne. Mingil hetkel karu keeras end korraks, avastas naise enda kõrval ja kus virutas talle – pähe, ja siis hammastega peast kinni – no nagu mullikat või põtra tapaks. See kõik käis sekunditega – välkkiirelt. Ma ei kujuta, kui mitu atmosfääri see topeltkiilakas võis endas kätkeda, samuti lõugade surve, aga kardan, et naisel võis tunne olla, nagu oleks teda eriti okslik palk ramminud, millega kindluseväravaid purustatakse. Sihuke hoop võib pealuu pooleks lüüa – ja inimese pea on palju pehmem kui mingil sõralisel. Pluss hambad.
    Taltsutaja muidugi tiris karu eemale ja keegi kaamera tagant ruttas ka appi, aga naine vajus juba toolilt maha – surnud ta vist ei olnud, aga verine ja šokis, ja siis otsekohe katkestati ülekanne. Saatejuht jätkas mõne hetke pärast oma laua tagant ja oli samamoodi šokis, kuigi võttis end kokku.
    Millega kogu see lugu lõppes, ma ei teagi, aga minu arust oli küll äärmiselt vastutustundetu tuua niivõrd ohtlik loom – ja metsloom ON ettearvamatu, olgun’d ta pojast peale inimese juures kasvanud – ilma suukorvita inimeste sekka. See, kui ta taltsutajaga on harjunud, ei tähenda, et ta tolereerib teisi inimesi. Ja leida täiesti võõras inimene ootamatult peaaegu et oma selja tagant ja niivõrd ligidalt – muidugi läheb metsloom närvi.

Leave a Reply

Telli foto
Raamat
Kalender
Taustapildid

Autor

Remo SavisaarRemo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 10 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards). Loe edasi »

Arhiiv