Tags: Seenliidrik, Enallagma cyathigerum, Blue Damselfy
Suveõhtu sillerduses, Iridescent Summer eveningSeptember 7th, 2020 by Remo Savisaar | Filed under Close-up / Lähivõtted . |
Suveõhtu sillerduses, Iridescent Summer eveningSeptember 7th, 2020 by Remo Savisaar | Filed under Close-up / Lähivõtted .Tags: Seenliidrik, Enallagma cyathigerum, Blue Damselfy One Response to “Suveõhtu sillerduses, Iridescent Summer evening”Leave a Reply |
![]() ![]() ![]() ![]() |
Autor
|
|
Arhiiv |
Ai mulle meeldivad kiilid. Eriti need suured sinised, mustad ja rohelised. Kunagi lapsena püüdsin jõest mingi suure tumeda eluka ja panin kaheliitrisesse purki koos mõne vesikuuse ja penikeelega. Peenrakastmistünnist tõin sääsevastseid ka. Ja siis võisin jälgida, kuidas suur must jurakas hiilis vesikuuskede vahel ja kus siis virutas oma alalõua ettepoole (ikka sellesama, spagettide söömisest pikaks veninud, irw) ja neelas sääsevastse alla. Kui see esimest korda juhtus, oleks ma nagu ise paremsirge saanud, see oli niivõrd ootamatu ja hämmastav, ja mis peamine – välkkiire. Alles hiljem lugesin Kustas Põldmaa peaaegu et aabitsaks kulunud raamatust “Koduvetel”, et see on kiilivastne ja see alalõug on tema püünismask. Ja siis õnnestus mul tunnistajaks olla, kuidas see must “hunt” veepinnale ronis ja selja pealt lõhki kärises ja ilus siniroheline kiil sealt välja ronis. Mõne aja pärast olid ta tiivad kuivanud ja kuju võtnud, õhuaken oli lahti, ja sealt tema siis välja lendas. Hüvasti, Maa, head teed, nagu öeldi vene multikas “Lendav laev” :D