See oli üks hiliskevadine päev, kui tekkis lõpuks võimalus pääseda
maale, et esimese asjana pesakast üles lüüa. Kartsin, et olen
hiljaks jäänud. Panin pesakasti sügavale metsa, kus olin varemalt
näinud tegutsemas tutt-, salu-, rasvatihaseid, porre ning pöialpoisse.
Kaks nädalat hiljem tõdesin, et olingi jäänud hiljaks. Pesa oli tühi.
Juuni keskpaigas läksin uuesti tsekkama, kas midagi on muutunud - juba
eemalt kuulsin, miskit on teoksil - pesas käib elu :)

Sisse olid kolinud rasvatihased, 6 poega :)