Kui ma detsembri lõpus ühes põõsastikus külmetavat hallhaigrut kohtasin, arvasin, et see vaeseke sureb varsti nälga. Veekogud, mis on toidulauaks hallhaigrule, olid siis kaanetatud. Aga õnneks ei, hallhaigrul käib käsi hästi.
Eelmisel laupäeval kohtasin juba kahte talvitujat ja olin tunnistajaks, kuidas üks neist vesiroti (ehk mügri) kinni nabis
ja sellega maiustama asus. Päris priske saak, mille ta mängleva kergusega alla kugistas. Bon appétit!
Tags: Vesirott, Water Vole, Arvicola terrestris, Mügri