Nime on saanud põhiliste saakobjektide – herilaste – järgi, toitudes nende vastsetest.
Herilaseviu, Honey-Buzzard, Pernis apivorusAugust 11th, 2006 by Remo Savisaar | Filed under Uncategorized . |
   
|
Autor
|
|
Arhiiv |
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 18 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
Mind küll hämmastab see, et kuidas saab selline suur lind herilaste vastsetest kõhu täis.
eks ta sööb neid ikka mehe moodi, vahele ka mõni hiir :)
Kui saladus pole, siis millise järjekindla meetodiga sa viulistele lähedale saad. Nad sunnikud näevad ju väga kaugelt inimest liikumas ja lendavad vähemalt 2-300m eemale. Mul on kümnete viisi pilte äralendava viu tagumikust :)
1000mm objektiiv, oopimedus ja nahtamatuks tegev keep?
hehe, need viimased kuluksid ära küll :Dmeetodist siis. see konkreetne pilt on tehtud varjest. kulliliste puhul ongi targem välja selgitada välja nende istumisoksad ning sinna lähedusse varje püstitada – lasta varjega harjuda ning ühel hetkel end sinna sisse kupatada. see kõik on muidugi suur ning aeganõudev töö, mis ei pruugigi vilja kanda – uue objekti ilmumise tõttu valitakse istumiseks lihtsalt muu koht. hiilimisjahti saab neile pidada, kui nad on mingis tegevuses. näiteks puhastavad end või rapivad saaki. tavaliselt jälgin neid enne seda pikalt, et välja selgitada need intervallid, kuna ja kui kaua ollakse tegevuses ning ümbrust ei jälgita. viimase roo-loorkulli puhul käis puhastamine 3sec intervallidega, pärast mida kohe jälle ümbrust kiigati. nii liikusingi maadligi, vaid ajal, kui puhastati. korraga sain aega liikumiseks 2sec (rohkemaga ei riskinud)kui aga valearvestuse teed või lind ettearvamatult ümbrust otsustab kiigata – ongi mäng läbi :)