Sellest kohtumisest on möödunud nüüd üle kahe nädala. Ühel varajasel hommikul, kui ainuke kaasasolev mälukaart oli juba täis pildistatud, märkasin ~300m eemal miskit toimetamist. Mõtlesin, et metssiga(suur, pruun). Lähenedes sai aga asi kohe selgeks – karu! Tegin eemalt mõned pildid(6 kaadrit oli veel jäänud) ning mõtlesin, et kas need siis jäävadki mu parimateks. Varusin aega ning asusin hiirvaikselt hiilima. Tuul oli soodne. ~30 minutit hiljem olin 40m kaugusel kohast, kuhu mesikäpp hiljuti sisse oli põiganud. Jäin ootama ning lootsin, et ehk annab veel näole ja väljub samast kohast. Mõõdus minut… viis… 10… ja siis ta tuli! Suunaga otse minule. Millalgi ronis välja ka teine, mille peale esimene seisatas, teist vaatas ning teda järele ootama jäi. Kuna jutt on pikk, siis -> järgneb! Tuleval nädalal võib siit pildi alt järge lugeda.
Järg: Olles kaaslase järele oodanud, läheneti koos veel paar sammu. Järgneval hetkel märkas lõpuks tagumine karu, et teepeal on kahtlane, kükitav tomp. Selle peale seisatas ka esimene. Minu paremaks nägemiseks tõusis tagumine mõmmik kahele jalale, muutudes nii parajaks mürakaks. Tegin pildi, kuid mõmmik ei tahtnud kaadrisse ära mahtuda. Keerasin objektiivi portree formaati ning nägin, kuidas püsti seisnud karu paremale ära kukkus. Selle peale tõusis püsti veel nejal käpal olnud karu. Peas vasardasid juba igasugused mõtted. Karu laskus ning astus veel paar sammu lähemale, ületades sellega napilt minu nn taluvuse piiri. Lõpuks järgnes temagi kaaslasele. Ega palju puudu ei jäänud, kus ma oleksin pidanud midagi ette võtma. Arvatavasti oleksin esmalt kõnetanud ning kui selle peale oleks mesikäpp veel alles olnud, oleksin teinud kurjemat häält, püsti tõustes ning end suuremaks tehes. Kõik lõppes hästi, rahumeelselt. Tore kohtumine oli :)
Tags: Pruunkaru, Ursus arctos, Brown Bear
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 18 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
… ja siis tuli julgem mõmmik Remo juurde… küsis fotoka enda kätte ja tegi Remost pildi… :)
Beautiful photos!
класс!!!
Esimene pilt on nagu Nukitsamehe filmist – kohe tuleb … tadatadatadatada-tat-tat-taa … Aga võimsad pildid jälle. Aitähh.
Vägev! Küsimus, kas mõmmikud olid Tartu-Räpina vahelisel alal? Nägin kaht semu sealkandis ukerdamas :) Mõnusad pildid!!!
ma olen mõelnud, et mis tunne see võiks küll olla, kui näed karu (ja mitte ühte…) enda poole tulemas….? ma arvan et minul oleks pildid klõpsimata jäänud….
hirmu ei olnud?
braaaavo!!!!!!!
Yep, bravo !!
vägev! rohkemat midagi ei oskagi öelda.
I love your photos and check them every day. The bears are especially lovely. Your photos make me want to study estonian so that I could read your comments.
Nii, karud on olemas, põdrad ka, nüüd paluks hunti, ilvest, metssiga, hirve ja kaljukassi ka pliispliispliis..:-)
wow remo looks like a really special moment
üks karu vaatab täpselt kaamerasse ;D .armsad karud on, tekkis tahtmine pai teha .
suurepärased mõmmikud.Mis julgus karu nähes pildistama hakata!
Aga mina keeldun oma silmi uskumast. Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et mõmmid niiviisi sinu kaamerasse jooksid! See on silmapete ;)Igatahes vägev! Vahvad pildid. Ja ühinen ühe eelkõnelejaga – paluks ilvest ja hunti… Kas võib suurema koguse tellimusi sisse anda?
HiSorry, but I can’t read in Estonian :) Did you photograph those bears in Estonia? Do you have many of them in Estonia? Thanks
Pent Nurmekund olevat ühele karule kusagil Marimaal või sealkandis ütelnud, kui too ei tahtnud keelemeest rahule jätta: Sssa kuradi karu! Ja kae imet, mõmm oskas eesti keelt ja lahkus “vasakule ära” :-)
Yes we have plenty of bears here, even that much that every year hunters get a permissions to shoot some. At the time of 17th century we had here so many bears and wolves that people couldn’t even travel around.
Hi akknumi, yes, Estonian bears. We have like ~300-500 bears here.
Wow – I am amazed. In Poland they are extremely rare (and live only in the mountains) and in UK where I live now, they haven’t seen proper big carnivore for centuries… It must be a really awesome experience to photograph those wonderful creatures. PS – great photos – I visit your webpage every time, when you add new photos!
räägitakse, et kui karuga kohtud, siis tuleb pikali viskuda ja surnut mängida. Aga vaevalt ma nii talitaks, ma paneks raudselt ajama :D (ja siis saaks ta mu kätte ja sööks ära … – jube) :D vapper oled!