Rannikul liikudes tuleb olla tähelepanelik, kui vaatevälja ilmub mõni ärev linnuke. Ärevuseks on sageli põhjust – kas ollakse linnu pesale liiga lähedal või on viimasel liikvel pojad vms. Praeguseks on enamus kurvitsalisi saanud pesitsemisega juba ühele poole. Nüüd võib leida veel vaid üksikuid järelkurni – sageli munetakse see hukkunud kurna või pesakonna asemele. Ehk siis teine katse.

Ka sellel väiketüllil oli käsil arvatavasti järelkurn. Miks esimene pesitsemine luhtus, selleks ei pidanud põhjusi kaugelt otsima, sest seegi pesa paiknes suhteliselt halvas kohas. Näiliselt oli koht muidugi ideaalne – hea nähtavus, tuulevari, toiduallikas(veepiir) kohe käe-jala juures.
Nüüd aga halb pool – pesast vähem kui sajakonna meetri kaugusel asus mereäärse vaatega söögikoht ja pesa ise paiknes täpselt seal, kust sageli randa minnakse. Niisamuti möödus pesa kõrvalt ATV rada. Õnneks ei olnud tegu siiski põhiteega.
Lind ise põgeneb inimest nähes pesalt juba paarkümmend meetrit varem ja nii võibki pahaaimamatult munadele lihtsalt peale astuda. Kivikeste vahel paiknevaid vutimuna mõõdus olevaid mune on märgata suhteliselt raske.

Lind ise oli selliste käimistega juba harjunud. Nii kui inimene vaatevälja tekkis, lasi ta jalga ja patseeris edasi pesast paarikümne meetri kaugusel. Kui inimene aga vaateväljast kadus, oli ka lind peagi pesal tagasi.
Selle foto tegemise ajal viibisin ma kaamerast ja linnust ~40m kaugusel, peidus. Lindu jälgisin läbi binokli ja pildi tegin kasutades distantspäästikut.
Reaalselt lahutas lindu ja kaamerat 30-40cm. 17-40 @ 19mm. Kaamera sai pandud ja ka ära võetud hetkel, kui lind oli jalutajate tõttu pesalt lahkunud. Loodetavasti läks/läheb see pesitsemine linnul ikka ilusti korda. Omalt poolt paigutasin pesa lähedusse ühe suurema punase kivi, mistõttu tuleks jalutajal pigem sealt eemale astuda.

Tags: Väiketüll, Little Ringed Plover, Charadrius dubius