Luusisin ühel varahommikul Matsalu luhal ning otsisin põtru. Peagi jõudsin ühe suure roomassiivi serva, mille sügavusest kostus kaeblikku ohkimist. See oli armuvalus põdravana. Ikka ohh ja ohh. Peilisin välja põdra aimatava asukoha ja seadsin end allatuult. Seejärel mõtlesin end põdraks. Põdraks, kellel veri vemmeldab. Nüüd ohkisin ka mina. Ja ohkis ka tema. Üsna varsti muutusid ohked valjemaks – loom lähenes. Peagi tabas silm juba pilliroo tuttide liikumise. Natuke veel ja … seal ta oligi! Uhke põdrapull! Turjakas põdravana väljus roostikust – ahh, see oli ilus ja võimas loom!
Vaatasime põdravanaga mõned minutid tõtt, kuni ta otsustas, et aitab küll. Sama rahulikult, kui ta oli roostikust väljunud, otsustas ta sinna tagasi minna. Kümmekond minutit hiljem võis taas kuulda ohkimist. Sellele ma enam ei vastanud.
Tags: Põder, Moose, Alces alces
Aukartustäratav :-)
ahh!
Kas kõhe ei olnud põtra ligi meelitada? Või põder vist ei solvu pettuse peale :) Ei tahaks küll selliselt loomalt sõbralikku matsu saada. Pilt on super, millised punased sarved!
Vau!
BRAAVO!!!!
Tõepoolest vapustavalt ilus, uhke ja võimas loom. Vaatab sellise rahuliku ja mõtliku pilguga. Kadestamist väärt kohtumine!
Hahahaa, põder võis küll päris pettunud olla! :D Tüng mis tüng.
Vot see on alles põder!
Brilliant shot!
He is SOOO cute!
I also love the post with the sunset reflected in the water flowing over the cataract!! The colours are just amazing!
Unbelievable light! And such a beast… :)
Tänud, thank you! :)
Kersti: Ma vist ei oska karta … :(
Anna: Tahaks loota, et ta pettunud ei olnud … vähemalt ei olnud see mu eesmärk. Loodetavasti tundis ta just kergendust, et näe, ei olegi konkurent … vaid lihtsalt tühipaljas “mätas”! :p
Kyll on kena loom, suur ja võimas, väga vahva võte/lask!