Veebruarikuus, lumisel maastikul askeldav sookurg ei ole just tavapärane vaade. Saatuse tahtel on see lind aga siin.
Ta lendab hästi ning mõistatuseks võib jääda, miks ta siis ära pole lennanud? Jälgisin eile teda pikalt ning
lõpuks jäi pildile ka põhjus. Tema parempoolse tiiva suled olid osaliselt kärbitud. Ei midagi hullu, sest vaatamata
sellele lendas ta ilusasti. Pika ning raske rändetee läbimiseks peavad aga tiivad olema täiuslikud.
Nii tuligi linnul langetada raske otsus – jääda siia, teadmata mis teda eelolevatel kuudel ees ootab.
Usun ja loodan, et see lind peab kevadeni ilusasti vastu. Ta on tugev.
Tags: Sookurg, Crane, Grus grus
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 18 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
Ei tea, kas sellisel linnul on kevadel oma liigikaaslaste ees ka eeliseid? Napsab ehk parima pesakoha või ei ole pikast rännust nii väsinud kui teised? Ja kas ühel korral talvituma jäänud lind teeb seda ka edaspidi või läheb sulgede taastudes ikka lõunasse?
Pilt on seekord kole kurb, raske võib olla niimoodi kuude viisi üksinda olla.
pisar tuli silmanurka…
Remo on üks väheseid fotograafe Eestis, kes on suutnud jäädvustada loodust koos selle teise poolega. Meie oleme harjunud, et kured on praegu soojal maal, aga vot sulle…
Tänud Remo, et sa tood meieni looduses toimuva koos selle ilusa ja valusaga!
Huvitav, mida ta sööb?
Kurb tõesti. Ju on napilt pääsenud mõne kiskja käest…
Päris karm. Üks õnnelik pääsemine võib tähendada talveks siia jäämist. Kas see pääsemine ongi siis enam nii õnnelik?
Hea on see, et päike juba soojendab ja iga päevaga suureneb ka lootus söödavat rohkem leida.
Remo, hoia meid tema käekäiguga kursis, kui ta sinukandis pikemalt peatub.
Positiivne on vähemalt see, et lind on leidnud enda jaoks ühe söökla, kus ta käib vilja söömas. Toit on küll üksluine, kuid ajab asja ära, seega nälga ei tohiks ta jääda. Tema käekäigul hoiab silma peal mu hea sõber Leili. Eks ma annan teada, kui uudiseid on! :)
Mul ka paar isendit ringi liikumas – tunduvad igati elujõulised isendid olema.
Nädalavahetusel alles vahtis üks rebasega tõtt – kurg võitis ;-)