Seisin järvejääl, käes punane vihmavari. Hommikust saadik oli sadanud vihma. Nüüd oli käes õhtu. Ikka veel sadas.
Järvejääd kattis vihmavesi. Õhus oli rõskust, nina oli märg. Taevas ning maa said ühte värvi.
Vaikne õhtu, A Quiet EveningMarch 26th, 2012 by Remo Savisaar | Filed under Landscapes / Loodusvaated . |
imeilus… vaikne…
Äärmiselt lüüriline meeleolu…
Kaunid värvid. Aga mian ei julgeks sellise järvejää peale küll minna…
Ma ka enamasti ei julge, kuid selle paiga näol on tegu kohaga mida tunnen hästi. Seega isegi kusagilt läbi kukkudes/vajudes ma suurt riski ei võta, sest tean, kui sügav seal on. Kusjuures veel paar päeva tagasi teostati seal lähedal mõõtmine ning jää paksuseks saadi 45cm.
Super!
Imeline, imeline!