Olen igal kevadel ja suvel käinud passimas mäkru. Nii juba kuus aastat jutti. Kokku on neid käike olnud umbes 25 ringis.
Mäkru olen näinud aga vaid kolmel-neljal korral. Kahel korral püüdnud pildilegi, kuid need fotod on jäänud pelgalt dokumenteeringuks.
Ööloomadena on mägrad end näole andnud alles pilkases pimeduses. Teine probleem, seda siis vaid minu jaoks, on nende sealne elupaik.
See on ümbritsetud puudest, põõsastest, võsast ja muust taimestikust. Ühesõnaga hea varjatud elupaik.
Viimast valgust sinna juba ei paista. Ainuke lootus seal üldse loomi näha ongi kevadel, kui puud-põõsad pole veel lehtes ning rohurinne kesine.

Sellelgi aastal käisin seal passimas ja nüüd lõpuks naeratas mulle ka õnn! Sain omasoodu tegutsevaid mäkru jälgida ligi 15 minutit.
Vot see oli juba elamus! Pildidki said juba sellised, et neid võib teilegi näidata! :)

Käisin seal passimas ka järgmisel ning ülejärgmisel õhtul, nädal hiljemgi, kuid pidin taas tõdema, et mäkrade nägemine oli puhas õnn.

Tags: Mäger, Badger, Meles meles