Olin parajasti ühe metsamasiivi vahelisel teel kuulamas kakkusid, kui märkasin silmanurgast, et midagi heledamat läheneb mulle. Vaikselt pead pöörates jõudsin mõelda tehelepanu norivast valgest kassist, sest loomake oli jõudnud minust juba vähem kui 10 meetri kaugusele, tulles jätkuvalt lähemale. Üllatus oli aga suur, kui selleks loomaks osutus valgejänes! Meie metsade ja rabade asukas! Tõstsin ettevaatlikult kaamera palgele ning tegin esimesed pildid. Loomake tardus hetkeks ja astus siis veel paar sammu lähemale. Langetasin vaikselt kaamera ja imetlesin loomakest. Elamus oli võimas! Peagi leidis valgejänes, et mõistlikum oleks minna vist tagasi metsa. Niimoodi vaikselt ja rahulikult, nagu oli ta mulle lähenenud, suundus ta tagasi metsa.
Tags: Valgejänes, Arctic hare, Lepus timidus
beau