Leevike, Bullfinch, Pyrrhula pyrrhula

Tags: Leevike, Bullfinch, Pyrrhula pyrrhula

2 Responses to “Leevike, Bullfinch, Pyrrhula pyrrhula”

1. Rändlind says:

   December 21, 2018 at 20:48

   Leevikesed, punased rinnad kohevil, valgel härmatanud sirelipôôsal, – üks mu lapsepôlve kustumatust mälupiltidest.
   Häid Jôulupühi, Remo, Häid Jôule su fännidele!

2. Cax says:

   December 22, 2018 at 12:57

   Leevikestel on matriarhaat. Kui mul veel selline platekujuline lindude toidulaud oli, siis käis tavaliselt asi nii, et esiteks tuli üks isaleevike ja lõi platsi rohevintidest puhtaks. Need on üsna riiakad linnud ja isased norivad alati kõigiga tüli, eriti rasvatihastega. Leevike on tüki maad suurem ja vindi nokk tema peale ei hakka.
   Siis tuli teine isaleevike ja aas esimese minema, siis aga tuli emaleevike ja aas isase minema, istus ja mugis. Seemnesööjatel lindudel nagu varblane, vint ja leevike on noka servas justkui saehambad, miska ta “saeb” seemnekestad puruks ja pudendab need noka kõrvalt maha. Ja nemad istuvad süües paigal, mitte nagu tihane või puukoristaja, kes krabavad saagi nokka ja lähevad seda siis mujale sööma.
   No siis see emane istus seal ja einestas rahumeelselt – nii julged olid, et ma võisin tasakesi akna lahti teha ja teda isegi peaaegu et puudutada. Aga natukese aja pärast isased tulid sinna aknaserva kiibitsema, üritades varbaid aknapleki taha haakida, mis ei õnnestunud. Ja emane neid plate peale ei lubanud ka. Vahepeal tulid veel jälle vindid, “surusid” ühe koha peal nagu koolibrid ja sõimasid ja tänitasid, aga emaleevike ei teinud neist väljagi.
   Ja ükskord töölt tulles läbi pargi (kevadel noorte lehtede aegu) lendas üks isaleevike täpselt mulle ette, umbes meetri kaugusele oksa peale ja hakkas laulma – ekstra mulle. Küll oli ilus, st leevikesel ongi väga meeldiv laul, aga et see kohe nagu ekstra minule esitati, tegi selle eriti meldejäävaks :)