23:20, 18/09/2023, Tartumaa, Eesti, Estonia.
Eilne ja ühtlasi viimane Saaremaa hommik algas 5:00 äratusega, et jõuda metsa pimedaks, lootuses saada osa punahirvede pulmamöllust ja ehk tabada ka mõni hetk. Hommiku võis lugeda kordaläinuks. Seejärel väike paarikümne minutiline uinak ning peagi sai ette võetud sõit koju – 6 tundi autoroolis. Teadsin, et õhtul on lootus näha taevas värve. Mõtlesin, et eks olen virmalisi pildistanud juba küll ja küll ning nõrk värvidemäng mind välja ei kisu. Rämpsväsinuna koju jõudes avasin punaveini, et nautida üht klaasikest ja panna päevale ilus lõpp. Sõbrad kihasid aga messengeri vestluses, et virmaliste kaar on juba üleval. Astusin välja ja nägin suurt heledat “pilvemassi”. Tean, et palja silmaga virmaliste värve ei näe ning just kaamera pikem säritus on see, mis toob värvid nähtavale. Tegin telefoniga klõpsu ja ohoo… sellist võimast rohekat kuma polnud ma ammu näinud. Üks sõpradest ärgitas pildistama minema ja suundus siis üksi. No ei võtnud me veel vedu. Teine sõber jäi koduseks ja plaanisin sama, kuniks ta andis teada, et ikkagi läheb. No nüüd ei saanud minagi enam koju jääda. Palusin end peale võtta ja kümmekond minutit hiljem olimegi juba teel. Esimeses võttepaigas oli virmalistekütte mitmeid: autotuled, sähvatused, pealambid. Kõige tipuks üsna lahja virmaliste kuma. Tundus, et korraliku mängu olime maha maganud. Sageli järgneb aga ühele mängule ka teine. Suundusime teise võttepaika, kus teadsin olevat kenad puumotiivid. Sinna end sättisimegi. Meie õnneks sattusime sinna täpselt siis, kui algas järjekordne virmaliste tants. Oli see vast vaatemäng! Kestis see umbes 40 minutit. Ahhetasime mõlemad. Natuke peale südaööd jõudsin koju, kus väsimus mind jalalt murdis.