Lähenedes ühele kõrgele kaljunukile, et sealt siis alla kiigata, tahtis tuul mind kõigepealt eemale lükata. Saades tuulest võitu, avanes
aga nauditav vaade! Suulade koloonia võimsal veest väljaulatuval kaljul. Mitmemeetrised lained ning kõrvulukustav müha.
See kõik oli natuke hirmus, kuid samas nii kutsuv.

Mis mind aga endasse tõmbas, lummas oli keskööpäikese punane helk, mis elas nagu tulikuum laava.
Sellel ööl puudutas päike vaid hetkeks horisonti ning hakkas taas kõrgust koguma. Loojang ning tõus käsikäes – minu jaoks oli see midagi uut.

Tags: Iceland, Island, Suula, Northern Gannet, Morus bassanus