Vana paat, Old boat

“On aeg.” leidis meri. Liiv peitis, kuid meri paljastas.

Põnev oleks teada rohkem selle vana, ligi 7 meetri pikkuse paadi kohta. Kes teab, harige! :)

12 Responses to “Vana paat, Old boat”

1. Sven says:

   September 2, 2011 at 13:13

   Suurepärane valgus ja pilved. Säri võiks ehk pisut veelgi pikem olla.

2. Triin says:

   September 2, 2011 at 13:44

   See majaka ja vraki kompositsioon on küll vist kõigi Harilaiul käijate kohustuslik fotojäädvustus! Sinne on kindlasti minul seninähtuist ilusaim.

   Paadi kohta võib Eesti Looduse 2000. aasta augustinumbrist lugeda järgmist:
   “Kiipsaare neeme põhjatipu nihkumisest ida poole annavad tunnistust ka 2000. aasta kevadel läänerannas intensiivse murrutuse järel nähtavale tulnud puupaadi jäänused. Tõenäoliselt sattus see ligi 150 aastat tagasi karile neeme idarannikul ning jäi hiljem kuhjuvate rannaliivade alla. 1999. aasta lõpu tugevad tormid tõid aga paadivraki nähtavale, seekord hoopis neemiku läänerannal. Piltlikult öeldes on neeme tipp 100–150 aasta jooksul liikunud üle paadivraki.”

3. Valmar says:

   September 2, 2011 at 13:47

   Eriti midagi ei olegi selle paadi kohta kirjas, uudistest käis läbi ainult see, et talgulised selle leidsid.

4. Hannes says:

   September 2, 2011 at 21:57

   Eesti Looduses sai rääkida eelmisest laevavrakist, mis oli oluliselt võimsam. Ka pilt oli minumeelest seal olemas. Too vrakk läks aga järgmise tormiga minema ja selle praegusest asukohast ei tea keegi mitte midagi. Pildil olev vrakk on suure tõenäosusega umbes samasuguse saatusega. Ilmus ta nähtavale juba möödunud aastal. Vrakk on oluliselt väiksem end siiski väga huvitav. Siit leiab veidi uuema jutu Kiipsaare nuka arengust:
   http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=2801
   Kes viitsib ingliskeelseid materiale otsida leiab ka juba selgituse uuema laevavraki asukohast.

5. cax says:

   September 3, 2011 at 05:01

   Remo, ma tänan Sind taas ühe sellise pildi eest, mis mul plaksti luuletuse tekitas.

   TONDIPAAT

   Tuletorn meres ja vana paat
   Ja loojangus lahkuvad luiged
   On paadist järel vaid aegade taak
   Ja luikedest jäänud vaid huige

   Liiv katab ära ja varjab need vanad
   Kui näritud ribide kondid
   Kuid meri see paljastab, lainetes aga
   Paadis sõuavad madrustest tondid

   Luikede huige on tontidel sihiks
   Nad sõuavad aina ja aina
   Kuid paat seisab kaldas, ta seisab kui kivi
   Kuigi tontidest malev seal painab

   Ei tondid sealt rannalt lahkuda saa
   Pehkind paat nende koduks on jäämas
   Tahaks minna koos luike’ga ära siit ka
   Tahaks minna, kui taevas on räämas.

6. Eva says:

   September 5, 2011 at 06:19

   vaga vaga lahe! Nii pilt, asjalikud kommentaarid kui ka luuletus.
   Remo, Sinu fotoblogi on esimene, mille siin kaugel Hiinas hommikul t88le j6udes avan. Ja oi neid kommentaare hiinlastelt! Millegiparast meeldivad neile eriti rebased, keda peetakse siin yheks k6ige targemaks ja ilusamaks loomaks.

7. cax says:

   September 5, 2011 at 13:03

   Hiinlastel on ju libarebased, niikut meitel libahundid. Aga kui meie libahundid toimetavad suht harva ja omaette enamasti, siis hiinlastel on libarebased vaat et lausa sootsiumi tingimatu osa ja kõiksugu asjad aetas nende kaela. Ikka elab küla taga libarebaste paar või mitu ja nendega tuleb kenasti läbi saada :) Loe Pu Songlingi “Libarebased ja kooljad” Andres Ehini tõlkes – väga vahva raamat :D

8. Aarne says:

   September 5, 2011 at 22:16

   Hea pilt ja hea luuletus sobivad hästi kokku :)

9. Ene says:

   September 7, 2011 at 22:10

   Müstiline pilt, imeilusad sinise toonid.

10. Reet says:

    September 8, 2011 at 21:43

    Aitäh! Superfotod. Se Hiiumaa rannik oli nii hea, et pidin teisi fotosid ka vaatama. Huvitavad ja mõjusad.

11. Anna says:

    September 16, 2011 at 16:03

    Tõesti kummituslik pilt. Luuletus tabab väga hästi meeleolu.

12. Marichal Claude says:

    October 8, 2011 at 11:37

    Alors là génial 10/10,bravo.