Vaenukägu on väga põneva välimusega, haruldane lind. Eestis hinnatakse pesitsevate paaride arvukuseks ~5-20 paari. 2008 aastal väisasin ma Põhja-Aafrikat ning teadsin, et seal võiks kergema vaevaga ära näha selle erilise linnu – eeltöö tehtud ja nägingi linnu ära! Toona sai sellest ka pilt blogisse. Minu üheks väikeseks sooviks jäi aga selle linnu kohatamine meie oma kodumaal, Eestis. Just aprill on see, kus meile saabuvad esimesed vaenukäod, keda kohatakse enamasti saartel. Viimane 10 aastat olen ma ikka lootud, et mul õnnestuks see lind ära näha Lõuna-Eestis. Eks selle nimel ole omajagu sõidetud ja otsitud, kuid … õnn ei ole soosinud. Viimaks, möödunud aastal nägin linnu Eestis ära! Oi neid lugematuid tühisõite ja planeerimist, kus olen otsinud, kuid pole leidnud. Nende tõttu oli usk üsna madal, kuid nüüd siis viimaks! Nägin ära ja kohe nii ära, et sain teda jälgida ja tundma õppida kogu päeva. See pilt on tehtud kusjuures detsembrikuus! See on aeg, kus vaenukäo nägemine Eestis on midagi erakordset.
Tags: Upupa epops, Vaenukägu, Hoopoe
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 19 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).
Üks vaenukägu on aastaid Vainupea-Eisma-Rutja-Karepa kandis pesitsenud. Pole ise küll trehvanud, aga vanemad nägid teda meie koduaias ja said ka pildile. Uhke lind!