Põlvamaale sõites või sealt tulles on mind alati köitnud üks põllul olev puu. Ta kasvas seal päris nõlva peal ja hakkas hästi silma. Imetlesin ikka ta ilu,
kuid pilti ma ei teinud. Kulgesin autoga mööda ja tegin talle ikka kaugelt silma. Nüüd, kui see koht lähenema hakkas, ootasin juba, millal teda näen. Aga ei näinud … ikka veel ei näinud. Tavaliselt hakkas ta juba kaugelt silma. Täna aga mitte. Lähemale jõudes tabas mind ebameeldiv üllatus. Ta oli langenud. Alles nüüd leidsin selle aja, et teha peatus ning ka pilt…
Tags: Ronk, Raven, Corvus corax
Kunagi tuleb ikka see viimane torm…
selle puuga meenub mul täpselt sama tunne ja kui mälu ei peta, siis pole ta vist ammu enam püsti :(
Eks jah, inimestega läheb teinekord kahjuks samamoodi… Puudega ei ole see õnneks nii traagiline.
Kas see oli enne Vastse-Kuustet põllu peal olev puu (teeääres on veel üks suur mänd)?
Just, seesama. Selle männi tõttu jäi ta sageli tahaplaanile.
See puu kukkus ümber vist juba kolm aastat tagasi
Jarek: Tal on veel tänavused lehed küljes ning olen enam kui kindel, et eelmisel aastal, kui sealt töövarjuga mööda sõitsin, oli ta veel ilusti püsti.
Tegelikult läks see tamm parematele jahimaadele juba eelmisel aastal, selle suure äikesetormi ajal. 12.08.10 oli ta igal juhul juba pikali -> http://fotokala.ee/baas.php?aktsioon=kategooriad&pilt=30282
Великолепные у Вас работы!
Снимаю шляпу! ;)
Vaatasin tükk aega seda puu pilti ja môtlesin, et kuidagi tuttav puu, aga aru ei saanud, kust ma teda tean. Kui kommentaare lugesin, sain selgust.
Selle männi juurde me pidime kehalise kasvatuse tunnis jooksma – Vastse-Kuuste koolist puuni ja tagasi. Kehalise ôpetaja ei viitsinud kaasa joosta, aga ütles, et ta pärast mööda sôites läheb vaatab lume pealt, kas jalajäljed on korralikult männini välja vôi ei ole.