Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Siis, kui üks venna alles mõtleb, annab teine juba jalgadele valu!

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Minu eilse päeva tipphetk – mõmmibeebi! Selle aasta pisike! Nii väikest karupoega ei ole ma varem veel näinud! See väike päntajalg ei paistnud naatidest üldse välja ning mulle oleks ta olnud ehk poolde säärde. Rebase mõõtu või isegi natuke väiksem! Tema oli üks kahest karust, keda mul eile kohata õnnestus. Kus on aga nii väikese pägaliku ema? Kogenud loodusmehe arvates on ema ajutisiselt eemal, karuasju ajamas.

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Äratuskell oli mul sellel hommikul pandud kella viieks, kuid selle abi ma ei vajanudki. Kerge ärevus ja põnevus eelseisva hommiku osas oli
teinud oma töö – ärkasin kellata. Mul oli plaan minna varahommikusele metsatiirule ja sellel hommikul lootsin kohata just karu! Kuidagi
tunne oli selline, et vot nüüd on küll õige aeg! Eks oma osa oli muidugi ka sellel, et viimastel nädalatel olid mõned kolleegidki kohanud
karu. Ja kui karu ei näe (tõenäoliselt!) siis põtra võiks ju ikka näha?! :)
Läks aga nii, et just sellel hommikul otsustasin metsatiirul olles läbi põigata kohast, mida ma seal piirkonnas olles alati ei väisa.
Seal olles jäi mu pilk pidama kauguses oleval puunotil. Ma olen seal ikka sadu kordi käinud, kuid see puunott näis olevat uus, sest muidu
oleksin seda kahtlustanud juba varem. Mõtlesin, et kui see puunott nüüd maha kukub, siis see on karu! Hoidsin pilgu peal ning liikusin
lähemale. Ühel hetkel puunott langes! Karu! Ohohoho! :)
Võimas emotsioon oli saadud! Karu ei jäänud aga vaatepilti nautima ning kadus kiirelt mu vaateväljast. Proovisin aimata ette karu
liikumist, kuhu ta võiks suunduda ja sõitsin siis paar metsakvartalit ette. Läksin vaikselt metsa jalutama, ikka sinna poole, kus arvasin,
et oleks ka lootust taaskohtumiseks. Umbes viis minutit olin saanud jalutada, kui vaatan – tumepruun kogu väljus metsast! Seesama karu!
Seega 9 minutit hiljem kohtusime taas! Sellel korral avastasin mina karu ennem ja niimoodi õnnestus mul tema jaoks märkamata jäädagi.
Hiilisin talle aga vaikselt üha lähemale ja jälgisin, kuidas ta omi asju ajas. Lootsin, et ta keeraks ümber ja hakkaks lähenema minu
suunas, aga … sain imetleda kümmekond minutit vaid tema tagumenti. See oli mul juba üsna suurelt kaadris, kuid pilti ma sellest tegema
ei hakanud – kartsin, et katikuklõps reedab mind. Ootan paremat hetke! Päike kuldas ilusti metsasihti – pööra nüüd vaid ümber! Karuott
otsustas aga siseneda tihedasse kuusemetsa. Just see hetk avanesid taevaluugid ning hakkas sadama lund! Väga erilist lund! See oli imeline ja
muidugi veel imelisem oleks olnud pildistada sellises lumesajus karu. Aga ega kõike ka ei saa! :) Jalutasin veel natuke üle tunnikese
metsas ja nautisin kevadist loodust. See hommik oli super!

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos

Sellel õhtul oli mul õnne! Esmalt märkasin üht suurt karu, kellele õnnestus mul ka ligi hiilida ja teda jälgida. See lugu ja pilt sai pikemalt kirja 24.mail tehtud postituses. Suur mõmmik kadus metsa, kuid just sellel hetkel märkasin, et umbes 850m kaugusel on veel üks tume kogu! Ka see oli karu! Tunnike hiljem, olin seal lähedal, kus seda viimast karu olin näinud. Liikusin ettevaatlikult ja otsisin pilguga mesikäppa. Ega ma teda suurt leida ei lootnud, sest terve tund oli ju möödunud. Oma üllatuseks märkasin aga üht tumedat, liikumatut kogu kaasikus, keda naljatlemisi karuks pidasin. Karuks ta aga osutuski! Mõmmik puhkas kaasikus! Habekaku kodumetsa kaasikus, olles linnust nii 35-40m kaugusel.

Tags: Brown Bear, Pruunkaru, Ursus arctos