Üks äärmiselt sümpaatne tegelane. Väike, leevikese mõõtu kakuline, kellel rammu kohe mitme linnu eest. Isegi tublisti suurem suur-kirjurähn peab olema ettevaatlik!
Üleeile andis mulle justkui kuues meel teada, et pean minema ühte kohta. See oli paik, kus umbes viis aastat tagasi kohtasin värbkakku. Peale seda olen käinud teda seal sobival ajal ikka otsimas. Nii kord või kaks kuus. Ja niimoodi nüüd juba viis aastat järjest. Aga vaid otsimiseks on see ka jäänud. Nüüd tundsin aga kutset. Päike oli loojunud juba pool tundi tagasi, seega pildilootust enam polnud. Kutse oli aga niivõrd tugev, et tuli minna. Ja ma läksingi.
Olin kohapeal vaid viis minutit ringi vaadanud, kui märkasin taevataustal lendamas väikest lindu. Värbkakk! Hohh… mu üllatus oli suur! Peale kõiki neid aastaid ja nüüd siis äkki! Tunnen kutset, lähen ja siin ta nüüd ongi!?!
Väike kakuline maandus ühe kõrge kuuse latva. See kuusk paiknes vaid 7 meetri kaugusel sellest puust, kus see kõik 5 aastat tagasi alguse sai. Olin hetkega emotsionaalselt laetud. Sellised juhtumised kõnetavad mind sügavalt.
Tags: Glaucidium passerinum, Pygmy Owl, Värbkakk
Remo Savisaar on sündinud 1978. aastal Tartus. Loodus on teda köitnud juba lapsepõlvest saadik. Loodusfotograafiaga on Remo tegelenud viimased 8 aastat. Tema töid on pärjatud mitmesuguste auhindadega ja need on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks (Photobloggies 2006 Awards).